www.Wordpress.com

Eestlasi kiusab ränk D-vitamiini puudus! Õnneks aga on kvaliteetne D-vitamiin nüüd eestlastele kättesaadav! Kui sa resideerud Eestis rohkem kui 9 kuud aastas, siis kannatad sa tõsise D-vitamiini puuduse käes, sest sinu veres on D-vitamiini doos alla 20 nanogrammi milliliitri kohta, mis on 3x korda vähem kui su organismil tegelikkuses iga päev vaja on! Loe edasi, et saada teada, mida peaksid sa kohe praegu tegema, sest D-vitamiin on väga vajalik 3000 geeni tööks! Kokku on sul 25 000 geeni. See tähendab seda, et D-vitamiin on vajalik rohkem kui 10% geenide normaalseks tööks ja funktsioneerimiseks!

NB! „Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus,“ selgus 2009.a. Tartu Ülikooli uuringust. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus.
Viimastel aastatel on levima hakanud ka päikesekreemi rohke kasutamine, mis peaks kaitsma nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UV-B kiirgust kui ohtlikku UV-A kiirgust. Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene — organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida). Tekib puudujääk.

EESTLASTE TERVIS JA PIME AEG

Inimkeha on võimeline tootma sadu erinevaid naturaalseid antibiootikume ehk antimikrobiaalseid peptiide.

On teada, et inimesed, kellel on neid peptiide rohkem, haigestuvad külmetus- ja viirus- (s.h. ka hepatiit) ning kopsuhaigustesse vähem või ei haigestu üldse.

See fenomen oli teadlasi huvitanud juba aastakümneid, kuid kuni 2006. aastani ei teadnud keegi, mis põhjusel on mõnel inimesel peptiide rohkem kui teistel. Õnneks aga lahendas selle mõistatuse professor John White koos oma kolleegidega McGill Ülikoolist. Nimelt selgus, et antimikrobiaalsete peptiidide tootmist reguleerib kolekaltsiferool ehk D-vitamiin.

See avastus viis omakorda järgmise küsimuseni: Kui palju inimesi on suvel gripis või põeb külmetushaigusi? Mõned üksikud. Seega, kuni 2006. aastani arvati tõsimeeli, et külmetushaigused ja gripp tabavad elanikkonda talvel (pimedal ajal) seepärast, et inimesed veedavad üha rohkem aega kinnistes ruumides, kus nakatumine on lihtne. Lisaks oli levinud eksiarvamus, et külmetushaiguste levikut talvekuudel soodustab suurenenud õhuniiskus. Aga tänu John White’i läbimurdele on teada, et inimeste haigestumine talvel ja vähene energilisus on tingitud hoopis D-vitamiini puudusest, sest kolekaltsiferooli tase veres on langenud kuni -70% sellest, mis oli suvel. Sellist olukorda nimetatakse D-vitamiini puudujäägiks./
 Loe edasi siit

Uuenenud soovitused D3 vitamiini kohta on järgmised -alates oktoobrist kuni märtsini -iga 10 kg.kohta 1000iü- kevadel ja suvekuudel poole väiksem kogus.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi seisukohad D vitamiini vajalikkusest on sellised

 

Vaata kvaliteetseid D3 vitamiini  TOOTEID