Oliiviõli – kuidas õli valida?
Oliivid on väga rasvarikkad puuviljad, sisaldades rasvu keskmiselt 20-30%, mis asetab nad samale pulgale pähklite ja seemnetega.
Tervislikku oliiviõli saadakse oliivide külmpressimise teel – selliselt pressitud õli kvaliteet on kõrgem, kuna madalama temperatuuri kasutamine kindlustab, et õli ei rääsu ja tema maitseomadused säilivad. Nii jääb oliiviõlisse suurel hulgal potentseid antioksüdante (polüfenoolid), vitamiine ja meile olulisi rasvhappeid. Parim oliivõli on märgisega „extra virgin“ (neitsioliivõli), mis viitab sellele, et oliive on töödeldud vaid mehaaniliselt (jahvatatud, pressitud) ja madalal temperatuuril. Ei oliive ega õli pole kuumutatud või keemiliselt töödeldud, õli on saadud esimese pressimise käigus. Neitsiõli võib olla sõltuvalt oliivisordist ja kasvupiirkonnast mõrudama, magusama, puuviljasema või rohusema maitsega. Igal juhul peab selline oliiviõli olema mõnusa värske lõhna ja meeldiva maitsega, nauditav kasutamiseks! Otsige kindlasti märkega „külmpressitud“ ja rafineerimata õli. Näiteks on populaarsed „extra light oliiviõli“ ja „pure olive oli“ segud rafineeritud ja extra virgin õlist.
„Virgin oil“ on saadud nagu ekstra virgingi esimesel pressimisel, kuid selle valmistamiseks on kasutatud madalama kvaliteediga oliive ja tootmisprotsessis on lubatud kõrvalekaldeid võrreldes ekstra virgin õli tootmisega. Virgin õli maitse ja lõhn on kehvemad, õli biokeemiline kvaliteet ja rasvhapete sisaldus on teistsugune kui ekstra virgin oliiviõlil, mistõttu turule jõuab see pea alati rafineeritult.
„Rafineeritud oliiviõli“ on keemiliselt ja termiliselt töödeldud ja kemikaalide jääke ei ole võimalik õlist alati täielikult eemaldada. Sellisest õlist on välja puhastatud enamik kasulikke antioksüdante ja vitamiine, ka ebameeldivad lõhnad ja maitsed ning kokkuvõtteks on selle maitseomadused praktiliselt olematud. Sellist õli võib kasutada harvadeks kõrge kuumusega praadimisteks, kuid salatiõlina ärge rafineeritud õlisid kasutage. Rafineeritud õli toodetakse kas virgin õlist või oliivi jääkõlist (Pomance Oil-ist).
„Pomance olive oil“ – oliivi jääkõli on toodetud oliivimassidest, mis jäävad alles peale ekstra virgin või virgin õli tootmist. Jääkõli on inimestel toiduainena lubatud kasutada vaid rafineeritult. Jääkõli pressitakse oliivimassist keemiliselt ja termiliselt töödeldes pärast seda, kui kvaliteetne õli on sealt juba kätte saadud ja enne kasutamist ta kindlasti rafineeritakse.
„Pure olive oil“ tähistab rafineeritud õli ja virgin õli segu.
Kõige sagedamini kasutatakse „Extra Light“ või ka „Universaalset oliiviõli“, mida reklaamitakse sobivat igale poole (praadimiseks ja salatisse). See on segu väiksest osast külmpressitud õlist ja rafineeritud õlist. Sellist õli ärge salatisse igapäevaselt kasutage.
Tegelikult sobib ka extra virgin oliiviõli küpsetamiseks, kuid soovitav ei ole kasutada väga kõrget temperatuuri. Õli ja rasv ei tohi praadimise ajal suitsema hakata.
Kuna õlidel on kalduvus külge võtta kemikaale, millega neid töödeldakse, on soovitav kasutada vaid orgaanilist oliiviõli. Kuigi külmpressitud oliiviõlis on alles antioksüdandid, mis peaksid takistama selle rääsumist, on ka oliiviõlil omadus pikaaegsel ja ebaadekvaatsetes tingimustes säilitamisel õhu, soojuse ja valguse käes rikneda. Seetõttu peaks õli säilitama pimedas ja väikestes tumedates klaaspudelites. Transpordiks ja pikaaegsemaks säilitamiseks on parimad tihedalt suletud roostevabast terasest anumad või metallist kanistrid. Plastikust pudelites kvaliteetseid oliiviõlisid ei säilitata!
Kui olete ostnud õli plekkpurgis, siis pärast avamist valage see kindlasti välja klaasist anumasse, sest niiskuse toimel võib kanister seest rooste minna ning see rikub õli! Oliiviõli ei pea hoidma külmkapis, hoidke valguse ja õhu eest kaitstult umbes 15C juures.
Tervislikud omadused
Oliivid ja nendest valmistatud õli on ideaalsed omega-9 rasvhapete allikad. Oliiviõli sisaldab ka looduslikke tokoferoole, mis on heaks E-vitamiini allikaks (1,6 milligrammi teelusikatäie kohta). Oliivid sisaldavad ka mitmesuguseid fenoolseid ühendeid, flavonoide ja muid komponente, mis toimivad antioksüdantidena – just seetõttu on oliiviõli väga tõhus südamehaiguste ennetamisel. Lisaks E-vitamiinile sisaldab oliiviõli ka vitamiine A, D ja K.
Oliiviõli on oluline südamehaiguste, astma, artriidi ja vähi ennetamisel. Kuigi Ameerikas ja Vahemeremaades tarbitakse rasvu protsentuaalselt sama palju, on Vahemeremaades eelpool märgitud haiguste esinemissagedus tunduvalt väiksem. Põhjus on selles, et oliiviõlis sisalduvad monoküllastumata rasvhapped parandavad veresoonte tervist, kuid ainult siis, kui oliiviõli tarbimist suurendatakse loomsete rasvade ja transrasvhapete arvelt – ainuüksi oliiviõli lisamine tavatoidule sellist efekti ei anna.
Oliiviõli kasutamise ideid:
- Salatikastmeks koos sidruni- või laimimahla ja soolaga.
- Oliiviõli on ideaalne toitude marineerimiseks: proovi seda veiseliha, kana, kala või tofukuubikutega. Sel juhul tuleks toitu hiljem küpsetada keskmisel kuni madalal kuumusel (alla 180 kraadi).
- Nirista enne serveerimist aurutatud aedviljadele oliivõli. Võid kasutada ka maitsestatud oliiviõlisid. Näiteks rosmariiniga oliiviõli praekartulitele, sidruniga oliiviõli kalale jne.
- Oamääre: püreesta purgitäis ube köögikombainis koos oliivõli ja 1 küüne küüslauguga. Maitsesta soola, pipra ja ürtidega ning serveeri dipikastme või leivamäärdena.
- Karulaugupesto: püreesta saumikseriga karulauk, india pähklid ja oliiviõli, pigista juurde sidruni mahla, maitsesta soola, pipra jt maitseainetega.
- Rösti sai, pigista pooleks lõigatud tomatit ja hõõru saia pinda sellega. Raputa peale soola, punet või basiilikut ja vala üle oliiviõliga. Kellele meeldib küüslauk, võib saiale hõõruda ka seda koos tomatiga.
- Masseeri oliiviõliga käsi, jalgu või vala seda vannivette. Nahk ja küünte ümbrus muutuvad säravaks ja pehmeks. Oliiviõli sisaldab tugevaid antioksüdante ning moodustab naha pinnale kihi mis aitavad nahka noorena ja niiskena hoida.
Annely Soots
www.toitumisteraapia.ee
MAARJAOHAKA ÕLI
Maarjaohaka õli on väga rikkalik bioaktiivsete ainete kompleks, mille koosseisu kuuluvad bioflavonoidid, küllastamata rasvhapped: linool- ja linoleenhape, karotenoidid, vitamiinid A, B, E, K ja antioksüdandid. Õli sisaldab erilist komponenti – silimariini, mis tugevdab ja regenereerib maksa rakke. Maarjaohaka õli on registreeritud ja kasutatakse toidulisandina.
Kasutamine: Maksa- ja sapiteede funktsioonide häirete korral. Toksiliste ainete väljaviimiseks organismist, kolesteroolitaseme alandamiseks
Annustamine: Võtta 1 teelusikatäis õli 3 korda päevas pool tundi enne sööki. Üleannustamine ei ole soovitatav. Nahakahjustused puhastada antiseptikuga ja asetada peale õliga niisutatud side. Põletikuliste protsesside puhul vahetada sidet 2 korda päevas.
Maarjaohaka õli vaata E-poest
Madalaima kaloraaziga ja kolesterooli taset mitte tõstev tervislik
Külpressitud kookosõli
Keha vajab küllastumata rasvhapete kõrval ka küllastunud rasvhappeid, mõistlikus koguses ei ole need kahjulikud. Näiteks kookose küllastunud rasvad on väga tervislikud. Need erinevad loomsetest küllastunud rasvadest oma rasvhapete ahela pikkuse poolest. Kookosõli rasvhapped ei ladustu kehas rasvana, vaid organism kulutab need kiiresti. Kookosõli sisaldab keskmise ahelapikkusega rasvhapet nimega lauriinhape, mis annab talle emapiima sarnase immuunsust tõstva toime. Sarnane toime on veel vaid lehma- ja kitsepiimal. Lauriinhape muutub organismis monolauriiniks. Monolauriinil on bakterite, viiruste ja algloomade vastane mõju. Kookosõlis sisalduvat kaprüülhapet kasutatakse seenhaiguste poolt tekitatud põletikuvastaseks raviks. Kookosõli kasulikku toimet suurendab ka tema monoküllastumata oleiinhappe sisaldus, mis teeb kookosõli sama kasulikuks kui oliiviõli. Kookosõli soovitatakse ka Helicobakter pylori korra kasutada koos õunaäädika lahusega.
Kookosõli ei sisalda kolesterooli ega tõsta ka halva kolesterooli sisaldust. Ühe kaaluühiku kohta sisaldab see vähem kaloreid kui ükski teine toidurasv.
Kookosõli toetab kõhunäärme tegevust, parandab organismi veresuhkru kasutamist ja tõhustab kaaliumi ja magneesiumi ning rasvas lahustuvate vitamiinide imendumist verre. Tarbi 1–2 spl kookosõli iga päev, nii viid oma vere kolesteroolisisalduse normaaltasemele.
See ongi kookosõli rasva ladestumist ära hoidva ja kaalu langetava toime saladus. Stimuleerib kilpnäärme tööd Kookosõli on ainus õli, mis aktiveerib kilpnäärme tööd. Organismis kiiresti põledes stimuleerib ta türeoidhormooni tootmist ja sellest tulenevalt tõhustab ainevahetust. Kookosõli on ka mikroobidevastase toimega, aidates vältida haigusi, samuti alandab kolesterooli taset rohkem kui 13 protsenti ja ravib nahahaigusi (akne, seborröa). Vähem kaloreid Kookospähkliõli on «tavalisest» taimeõlist madalama kalorsusega: üks gramm kookosõli sisaldab vaid 6,8 kcal, muud õlid keskmiselt 9 kcal. Seega pole kaalu langetamiseks vaja söödava rasva hulka vähendada, vaid arvestada päevase üldkaloraaži sees 30 protsendi energia saamisega rasvadest. Kookosõli võib kasutada praadimiseks
Kookosõli on hea kasutada ka nahahooldusvahendina- näiteks meigi eelmaldamiseks ja päikesekreemina. Päikesekreemina on ta ideaalne vahend nahka kaitsva omaduse tõttu ja ideaalne kasutada ka päevitusjärgselt. Sobib ka väikelastele
Kanepiseeme - ülitervislik ja täisväärtuslik ning väga mitmekesine!!
Kanepit (Cannabis Sativa L.) mainides lähevad paljudel mõtted automaatselt narkootikumide peale. Eestis on kanep tõesti tuntud kui ohtliku ja keelatud meelemürgina. Aga et kanep on juba aastasadu ja -tuhandeid olnud väga mitmekülgsete raviomadustega taim, et maailma esimene piibel on trükitud kanepist valmistatud paberile ja et maailma esimesed Levis Straussi teksad õmmeldud kanepist kangast, on vähestele teada. Henry Ford sai 20. saj algul isegi ühe kanepikiust ehitatud ja kanepidiisliga sõitva sõiduautoga hakkama, mis kahjuks jäi aga teatud põhjustel näidiseksemplariks. Tänapäeval on kanepiseemned toiduna mitmel pool maailmas taas hinda tõusnud. Ja seda õigusega.
Euroopa Liidus on lubatud kasvatada ainult tööstusliku kanepi sorte, mille all mõistetakse kiu- ja seemnekanepit. Kiukanepit - nagu nimi juba ütleb - kasvatatakse kiu saamiseks. Kanepikiust toodetakse kangast, paberit, ehitusmaterjale ning isegi autoosi. Siinjuures on ülitähtis kanepikiu hea kvaliteet. Seemnekanepit kasvatatakse väärtuslike ja tervislike kanepiseemnete pärast.
Kanepiseemne teeb eriliseks selle biokeemiline koostis
Seemnekanepi seemned sisaldavad ligi 35% kõrgväärtuslikku õli, ligi 25% proteiini, 20-30% süsivesikuid, 10-15% ballastaineid terve rida mineraalaineid (eriti fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, aga ka rauda ja tsinki), vitamiine (A, B-grupi (v.a. B12), C, E, karotenoide) ning klorofülli.
Kanepiseemne pulbrit vaata E-poest
Kanepiõli
Enamus meie igapäevastets toiduõlidest (päevalille-, rapsi-, soja-, ja maisiõli) sisaldavad küllaldaselt linoolhapet (oomega-6), millest aga ainult soja- ja rapsiõli - ja sedagi väheses koguses - alfalinoleenhapet (oomega-3). Alfalinoleenhappe poolest rikas linasemneõli rääsub aga kiiresti.
Kuna ka liha ja teravili ei varusta meie organismi oomega-3 rasvhappega, jääb nüüdisaja inimeste igapäevatoidus kahjuks tihti sellest elutähtsast rasvhappest vajaka. Tulemuseks võivad olla tervislikud probleemid ning halvimal juhul tsivilisatsioonihaigused. Siin saab kanepiõli aidata! Uurimused näitavad, et pikemaaegne kanepiõli manustamine alandab kõrgenenud kolestorooli taset veres, kergendab reumaatilise artriidi süptomeid ilma kõrvalnähte tekitamata, kergendab või ravib neorodermiiti põdevate inimeste vaevusi ning aitab tunduvalt premenstruaalse sündroomi(PMS) hädade puhul. GLA_rikka kanepiõli kasutamine igapäeva toiduõlina aitab ennetada artereskleroosi, südameinfarkti ja ajurabandust. Kanepiõli sobib ideaalselt salatikastmetele, võileivakatete, marinaadide ja dipikastmete valmistamiseks. Kanepiõli mitte üle 180 C kuumutada, seevastu keskmisel kuumusel hautamine talle kurja ei tee.
Mitte kasutada praadimiseks või friteerimiseks! Kanepiõli hoida kuivas ja jahedas ning alati suletult.
Kanepiõli teeb väärtuslikuks tema ülimalt kõrge mitmekordselt küllastamata rasvhapete osakaal, millest 50-58% moodustab linoolhape (oomega-6 rasvhape) ja 14-20% alfalinoleenhape (oomega 3-rasvhape). Neid rasvhappeid ei ole organism võimeline ise tootma, mistõttu peab ta neid saama valmis kujul toiduga. Ainukesena toiduõlidest on kanepiõli essentsiaalsete rasvhapete vahekord 3:1, mida peetakse inimorganismi ainevahtusele kõige kasulikumaks. Peale selle sisaldab kanepiõli ainukesena toiduõlidest 1,5-6% gammalinoleenhappeid (PGE1) omavad positiivset toimet põletikele, nahahaigustele, allergiatele ja immuunsüsteemi häiretele. Tavaliselt on inimorganism ise võimeline linoolhappest GLA-d sünteesime, geneetlise eelsoodumuse, stressi ning vale või ühekülgse toitumise puhul võib aga esineda vajakajäämisi, mis omakorda võivad põhjustada väga erinevaid haigusi. Teaduslikud uurimused on näidanud, et kanepiõli manustamine aitab ennetada arteroskleroosi ja leevendada või isegi välja ravida neurodermiidi sümptomeid. Oma linool- ja linoleenhappe sisalduse tõtu on kanepiõlil tähtis osa arstimi ja toidulisandina.
Üks paljudest kanepiõli headest omadustest on see, et ta ei tee meid nii ruttu paksuks, kuna keha ei ladesta seda rasva kudedesse, vaid kasutab selle koheselt energia tootmiseks. Juhul muidugi, kui me õli tarbimisega ei liialda. 30grammist õlist või 100 grammist kanepiseemnest piisab, et organismi päevane vajadus essentsiaalsete rasvhapetega rahuldada. Lisaks sellele sisaldab kanep väga kõrgväärtuslikku valku, mis koosneb kõrgväärtuslikest aminohapetest. Toiduvalkude ülesandeks on tagada kehas kudede kasv ja säilimine. Meie organism suudab 20-st põhiaminohappest oma elutegevuseks sünteesida umbes pooli. Ülejäänud üheksa on asendamatud ning meie organism peab need saama toiduvalkudest (seega meie igapäevasest toidust). Ning ka siin hiilgab kanep. Kanepivalk varustab meie organismi kõikide meie organismile vajalike aminohapetega ning seda veel inimorganismile kõige sobivamas koostises. Siinjuures olgu mainitud, et gluteenvalku kanepiseemnetes ei ole. Seega sobivad kanepist tehtud toidud ka tsöliaakiahaigetele.Kanepiseemnete mõju on siiski "joovastav", igatahes selgesõnaliselt lubatud ning äärmiselt tervislik.
Kelle jaoks on kanepiseemned head?
Kanepiseemned ning neist tehtud toiduained on kasulikud kõikides vanustes inimestele. Hanf&Natur-i kanep pärineb mitte ainult mahepõllundusest vaid on ka vaba allergiat tekitavatest või soodustavatest ainetest. Kanepist valmistatud toiduained võimaldavad ka allergikutel mitmekülgselt ja täisväärtuslikult toituda. Eriti just tsöliaakiahaigetel - kanep on gluteenivaba - ja neorodermiiti põdevatele inimestele on kanep igati väärtuslik alternatiiv.
Tänu oma kõrgväärtuslikule proteiinisisaldusele ja mitmekordselt küllastamata rasvhapetele on kanepiseemnest tooted kasulikud ka sportlastele. Kanep ei varusta inimorganismi mitte ainult proteiinist ja taimsest rasvast toodetud energiaga, vaid ka vitamiinidega ning korvab mineraalainete kaod. Tänu mitmekordselt küllastamata rasvhapete kõrgele osakaalule kanepiõlis ei ole rasvapolstrid nii varmad tekkima, kuna rasva lõhestumisel tekkinud energia kuulub kohe edasitöötlemisele.
THC
Kardetud või siis ihaldatud narkootilist mõju sisaldavat tetrahüdrokannabinooli ehk THC-d leidub põhiliselt emase kanepitaime õieregiooni lehtedes ja õites. Seemnetes narkootilise mõjuga toimeained puuduvad. Seemnete peksmisel võib küll juhtuda, et THC väärtus sisaldab kanepivaik võib kleepuda seemnete väliskestadel. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada kanepi sorte, mille THC väärtus võib ulatuda maksimaalselt 0,2%-ni. Seega on THC kogus seemnekestadel nii minimaalne, et sellest narkojoovastuseks ei jagu. Ning kooritud kanepiseemnete puhul on seegi "mure" murtud. Kanepiseeme tervist ei riku!
Rasvhapped
Ülikõrge küllastamata rasvhapete sisaldus 100g kanepiõlis:
50-70g linoolhapet
15-25g alfalinoleenhapet
2-4g harvaesinevat gammalinoleenhapet
Info pärineb www.parimpood.ee
VT ka linaõli ja kanepiõli võrdlust:
“Inimene peab igapäevase toiduga saama piisavalt oomega-3- ja oomega-6- rasvhappeid. Nende peamine ülesanne on hoida meie veresooned elastsetena. Parimad kasulike rasvhapete allikad on kalaõli, kalamaksaõli ja eestimaised külmpressitud linaseemne- ja tudraõlid,” soovitab toitumisnõustaja Aive Luigela.
Mis on tasakaalustatud toitumine, millest kõikjal nii palju räägitakse? “See tähendab, et nii toidu kalorsus, süsivesikute-valkude-rasvade omavaheline suhe kui ka vitamiinide, mineraalainete ja fütokemikaalide kogus toidus oleks paigas. Inimene ei pea iga päev tarbima palju rasvu, sest organism on võimeline rasvavaru kehas umbes üheksa päeva säilitama. Kõiki ülejäänud toitaineid tuleb aga süüa iga päev,” ütleb Luigela.
“Eestlaste häda, eriti vanemate inimeste puhul, on see, et tarbitakse liiga palju loomseid rasvu,” lisab ta. Tegelikult peaks vaid kolmandik päevas tarbitavatest rasvadest olema loomset, kaks kolmandikku aga taimset päritolu.
Luigela ise on suur õlitarbija. “Joon juba kolmandat aastat järjest igal hommikul klaasi jahedat vett ja seejärel söön ühe teelusikatäie linaõli. Veelgi kasulikum oleks tarbida tudraõli,” ütleb ta. “Suvine salatikaste peaks kindlasti olema õlikaste ja mitte oliiviõliga, vaid mõne eestimaise õliga,” soovitab ta. “Kuid liialdada neid õlisid tarbides ei tasu. Maksimaalselt kaks supilusikatäit päevas. Liialdamine võib anda täiesti vastupidise efekti.”
Külmpressitud õli pole praadimiseks!
“Mitte kunagi ei tohi külmpressitud õli kasutada praadimiseks,” hoiatab Luigela. “Need õlid pole ju rafineeritud, vaid kõigest filtreeritud. Oomega-3-rasvhapped oksüdeeruvad kuumuses ja muutuvad praadimisel kantserogeenseteks,” lisab ta. “Toksilisi ühendeid esineb ka külmpressitud õlides, kuid õlisid töötlemata kujul kasutades tuleb organism nendega ise toime.”
Küpsetamiseks on parimad monoküllastumata rasvhapete poolest rikkad õlid (oliiviõli), rafineeritud õlid ja küllastunud rasvad (loomsed rasvad, nagu searasv ja taimne palmi- või kookoserasv). Salatisse on aga parimad külmpressitud õlid. Mida vähem on rasvas või õlis polüküllastumata rasvhappeid, seda parem on nende kuumusetaluvus. Parima kuumusetaluvusega on makadaamia- (3% polüküllastumata rasvhappeid) ja kookoseõli (1%), sobivad ka oliiviõli (8%) ja rapsiõli (30%).
Oliiviõli on parim köögiviljade kergeks kuumutamiseks. Kõrgel kuumusel praadimiseks sobib ka searasv, milles on ülekaalus küllastunud rasv (44% ulatuses on seal ka oleiinhapet). Makadaamia- ja kookosõli on stabiilsed ka suhteliselt kõrgel temperatuuril, kaks korda stabiilsemad oliiviõlist ja neli korda stabiilsemad rapsiõlist.
Õli tuleb säilitada kindlasti jahedas ja valguse eest kaitstud kohas, mitte mingil juhul ei tohi tarvitada aegunud või valesti säilitatud külmpressitud õli. Sellist õli ostes uuri alati, kuidas on seda säilitatud. Säilitamise aeg ei tohiks olla üle aasta.
Jälgi oomega-rasvhapete suhet!
Oomega-3 ja oomega-6 kuuluvad asendamatute rasvhapete hulka, inimese organism neid ise sünteesida ei suuda ja peab need saama toiduga. Et oma olemuselt on oomega-6- ja oomega-3-rasvhapped mõju poolest inimkehale teineteise vastandid, on väga oluline nende tasakaal organismis. Tänapäeval puuduvad oomega-3-rasvhapped toidust peaaegu täielikult. Pea kõik taimsed rasvad sisaldavad ohtralt oomega-6- rasvu. Erandiks on vaid oliiviõli, kuid see sisaldab oomega-3-rasvu veelgi vähem kui või. Samas on see siiski tervislikum kui teised taimeõlid, sest ei tõsta organismi oomega-6 koormust.
Oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete omavaheline suhe toidus ei tohiks ületada vahekorda 4 : 1. Ürginimese toidus oli see suhe 3 : 1, keskmise ameeriklase toidus on aga koguni 20 : 1! See aga suurendab südamehaigustesse ja vähktõppe haigestumise riski.
Taimedes leidub oomega-3-rasvhapet põhiliselt alfalinoleenhappe (ALA) kujul, kalas ja mereandides EPA- ja DHA-rasvhapetena. Taimedes on oomega-6- ja oomega-3 suhe 1 : 1, mis on väga hea.
Allikas Oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete suhe
Maisiõli 46 : 1
Sojaoad 7 : 1
Rapsiõli 2 : 1
Oliiviõli 3–13 : 1
Linaseemneõli 1 : 3,5
Tudraõli 1 : 2,5
Miks tarbida linaseemne- või tudraõli?
Inimese füsioloogiliseks vajaduseks peetakse 22,2 g oomega-3-rasvhappeid päevas. Selleks tuleks tarbida 40 g linaseemne- või 60 g tudraõli päevas.
Tudraõli on tõhus nn halva LDL-kolesterooli taseme alandaja veres. Vaid 30 grammi õli igapäevane tarbimine kuue nädala jooksul langetas ühes uuringus katsealuste kolesteroolitaset 12%, kaks korda rohkem kui rapsi- ja oliiviõlid. Oluliselt suurenes ka asendamatute rasvhapete sisaldus veres.
Linaseemneõli mõjub hästi ka kõhukinnisuse, ülehappesuse, haavandtõve korral ja parandab neerude tööd. Linaseemneõli on tervisesportlasele asendamatu, sest suurendab lihaste insuliinitundlikkust. Spetsiifilise maitsega õli on kasulik tarvitada koos mõne valgurikka toiduainega.
Tunne haruldasi õlisid!
Kookosõli
Keha vajab küllastumata rasvhapete kõrval ka küllastunud rasvhappeid, mõistlikus koguses ei ole need kahjulikud. Näiteks kookose küllastunud rasvad on väga tervislikud. Need erinevad loomsetest küllastunud rasvadest oma rasvhapete ahela pikkuse poolest. Kookosõli rasvhapped ei ladustu kehas rasvana, vaid organism kulutab need kiiresti.
Kookosõli sisaldab keskmise ahelapikkusega rasvhapet nimega lauriinhape, mis annab talle emapiima sarnase immuunsust tõstva toime. Sarnane toime on veel vaid lehma- ja kitsepiimal. Kookosõli kasulikku toimet suurendab ka tema monoküllastumata oleiinhappe sisaldus, mis teeb kookosõli sama kasulikuks kui oliiviõli.
Kookosõli ei sisalda kolesterooli ega tõsta ka halva kolesterooli sisaldust. Ühe kaaluühiku kohta sisaldab see vähem kaloreid kui ükski teine toidurasv.
Kookosõli toetab kõhunäärme tegevust, parandab organismi veresuhkru kasutamist ja tõhustab kaaliumi ja magneesiumi ning rasvas lahustuvate vitamiinide imendumist verre. Tarbi 1–2 spl kookosõli iga päev, nii viid oma vere kolesteroolisisalduse normaaltasemele.
Seedriõli
Seedriõli kutsuti vanadel aegadel saja haiguse ravimiks. Seedripähkli õli on kõrge toiteväärtusega, vitamiini- ja mineraalaineterikas õli, sisaldades inimesele hädavajalikke rasvhappeid, valke, süsivesikuid, vitamiine, 14 aminohapet ja 19 mikroelementi. E-vitamiini sisalduse poolest ületab seedriõli oliiviõli viie- ja kookosõli kolmekordselt. Seedriõli on F-vitamiini kontsentraat – seda on seedriõlis kolm korda rohkem kui kalaõli apteegipreparaatides!
Seedriõli tarbimine kaitseb nahka vananemise ja närbumise eest, teeb selle nooreks, pringiks ja elastseks. Eriti kasulik on seedriõli inimestele, kes kannatavad nahahaiguste, kiilaspäisuse, juuste ja küünte hapruse all. Seedriõlil on organismi tugevdav toime, see ravib ka kroonilist väsimust.
Haiguse profülaktikaks võetakse tühja kõhuga, 30 minutit enne sööki üks teelusikas seedriõli. Samas võib seedriõli lisada ka toorsalatite kastmetesse jne.
Kui toiduga ei saada piisavalt Omega 3 õlisid,siis tuleb neid võtta kapslitena kui toidulisandeid.Eriti vajalik ja eluliselt tähtis on see südame- ja vähihaigetele. Ka veresoonkonna probleemid ei lahene nendeta.
Kvaliteetseid Omega 3 sisaldavaid tooteid või Chia seemneid
Omega3 elupäästja
Paranda tervist lina- või tudraõliga
Allikas: Ajakiri Naised
Avaldatud: 07. mai 2009
Autor: Kaire Kenk
Tervislikud õlid meie toidulaual
Millist õli ostad Sina oma autole? Kui tihti vahetad filtreid? Usun,et oma autole ostad ikka korralikku ja spetsialistide poolt soovitatud õliisid, talveks ühte, suveks teist. Inimese organismi võib seostada luksusautoga.Temagi vajab õli, jahutuseks ja pesuks vett, ning loomulikult head kütust.
Kui õli tase langeb, siis ühest hetkest jookseb mootor kokku ja remont võib olla oi oi kui kallis või üldse võimatu.
Kui inimene ei tarvita korralikku õli ja ei saa piisavalt rasvahappeid, siis juhtub paraku sama. Tõuseb kolesterool, vererõhk ja siis saabub ootamatult insult või infarkt. Põhjus selleks on ju lihtne. Vale toit, stress ja ebapiisavalt omega 3 õlisid.
Kust siis saab neid häid Omega 3 õlisid. Selleks on värske või soolatud rasvane kala, kalamaksaõli, linaõli, kanepiõli, tudraõli, seesamiõli.
Eriti kasulik just talveperioodil on kanepiõli ja avokaadoõli. Lisaks Omega 3 le leidub seal klorofülli, mis tõstab nn. oktaanarvu.
Kasuta häid õlisid iga päev. Raviotstarbel võetakse neid kuni 1 spil. 2 x päevas enne sööki. Profülaktikaks piisab ka 2 teelusikatäiest päevas. Kui nende maitse on vastuvõetamatu, siis tarvita kapslitesse pakendatud õlisid. Proovi lahti saada rafineeritud õlidest. Praadimiseks kasuta samuti spetsiaalseid praadimiseks mõeldud külmpress päevalille-, oliiv- või rapsiõli, viinamarja seemne õli.
Kõik tervislikud õlid on meie stuudios ka saadaval.
Aprikoosi seemne õli, mis sialdab B17 vitamiini ning mõjub eriti hästi vereringele.