Graviola-lihtne abi paljudele hädadele

Uurijad on tõestanud, et graviola lehtedel on  abistav toime vererõhu alandamisel , neid on kasutatud maksaprobleemide puhul, rahustina ja unetuse puhul, lisaks on neil spasmide vastane toime, samuti mõjub graviola lehe tee südamehaiguste puhul südamele toonikuna.

Lisaks on põlisrahvad tarvitanud graviola lehe teed köha, gripi, raske sünnituse, astma, ülepinge, parasiitide ja jõuetuse puhul. Graviola lehtedel on malaaria vastane toime. Teadlased on avastanud graviola lehtedel aktiivse tsütotoksilise toime vähirakkude vastu (vähirakkudele mürgine). Üks uuring on näidanud, et graviola oli selektiivselt tsütotoksiline käärsoole adenokartsinoomi rakkudele – kus ta oli 10 000 korda võimsam kui keemiaravi rohi Adriamycin (ingl.k nime kuju).

Graviola tee maitseomaduste parandamine

Kuna graviola tee maitse on paljudele vastuvõetamatu või meenutab kaselehtede leotist, siis jagame teiega kuidas muuta graviola maitseomadusi ja loodame, et see ei mõjuta graviola toimet ülaltoodud juhtudel.

1. Graviola tee sidrunimahla ja stevia tilkadega: kui olete teinud endale tõmmise graviola lehtedest, lisades 1 tl täie lehepulbrit suure teetassi kohta, siis ärge seda sõelast läbi laske, kasutage kõik roheline puru ise ära. Lisage tassi juurde 3-4 tilka stevia Eira Caa tilku ja 2 supilusikatäit sidrunimahla. Saate omapärase kuid meeldiva maitsega tee.

2. Graviola tee piparmündiõli tilkade või piparmündi ürdi ja stevia tilkadega: lisage eelpool nimetatud toimingul saadud teele 2 tilka piparmündi eeterlikku õli või laske presskannus koos graviolaga tõmmata ka väiksel kogusel aedpiparmündi ürtidel. Neile lisaks tilgutage maitse järgi stevia  tilku.

Ja lisaks neile saate juba teie ise katsetada, millised komponendid graviola maitseomadusi nauditavamaks muudavad.

Enn Kaljo

Graviola lehe pulbrit või lehti  võid

Noni ja Noni mahl

Austraalias, Fidži saartel, Havail, Indias, Uus-Meremaal, Malaisias, Vietnamis ja Tahitil tuntakse metsikult kasvavat noni taime juba üle 2000 aasta. Tema botaaniline nimi on Morinda citrifolia. Eriti just Polüneesias hinnatakse noni mahla kui väärt kodust ravimit. Ka nonitaime lehtedel, õitel ja juurtel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Nonitaime vili on polüneesia kultuuri lahutamatu osa, aastasadu on jutustatud rikkalikult lugusid sellest kartulisuurusest, imetabasest viljast, mida kohalikud „taimede kuningannaks“ kutsuvad.

Viimasel aastakümnel võib erinevaid noniprodukte ka läänemaailmas leida, seda eelkõige USA-s, Uus-Meremaal ja Euroopas. Sõltumatute ülikoolide ulatuslikud uuringud on kinnitanud, et noni näol on tegemist kõige olulisema avastusega looduslike toidulisandite vallas aastakümnete lõikes.

Dr. Solomoni uuring 10 000 patsiendi hulgas

Järgnev statistiline hinnang noni toime kohta pärineb aastast 1998. Dr. Neil Solomon koostöös 40 arsti ja loodusravitsejaga testis noni toimet 10 000 patsiendi seas. Solomon on arst, New York Times-i bestselleri autor, L.A Times-i tervishoiu-kolumnist ja CNN- TV tervishoiu-kommentaator. Ta oli Maryland-i (USA) tervishoiuminister ja on õppinud John Hopkinsi ülikoolis.

Teadusuuring kinnitas 58-91 % patsientide tervise paranemist:

• Suitsetamisest loobumine 58% Üldine heaolutunne 79%
• Ajurabandus 58% Artriit 80%
• Neeruprobleemid 66% Südameprobleemid 80%
• Vähk 67% Deabeet tüübid 1 & 2 83%
• Lihasmassi suurenemine 71% Allergia 85%
• Stressiilmingud 71% Kõrge vererõhk 85%
• Unehäired 72% Peavalu 87%
• Ülekaal 72% Libiido 88%
• Tähelepanuvõime 73% Kontsentratsioon 89%
• Depressioon 77% Seedimine 89%
• Hingamispuudulikkus 78% Väsimus 91%

Xeronin- hiljuti avastatud superensüüm

Noni viljas on erakordselt kõrge pro-xeroniini kontsentratsioon, mis on xeroniini alkaloidi eelaste, ning vähesel määral sisaldab ta ka xeroniini ennast. Inimorganism muundab proxeroniini eluliselt vajalikuks xeroniini alkaloidiks.

30 aasta eest avastas dr. Ralf Heinicke aktiivse pro-xeroniini substantsi ja xeroniini moodustamiseks vajaliku ensüümi proxeronaasi. Ta tegi kindlaks xeroniini tähtsuse proteiinide aktiveerimisel, toitainete omastamisel ja rakujagunemisel.

Pro-Xeroniini, tuntud ka kui aktiivne saateaine ananassi-ensüüm bromelaanile, leidub ka ananassis, papaias ja aloe vera mahlas, seda aga vaid väga väikestes kogustes. Nii sisaldab noni 800 korda rohkem proxeroniini, kui ananass.

Xeroniini-puudus põhjustab rakusisese ainevahetuse halvenemise. Regulaarne pro-xeroniini manustamine, mida leidub kontsentreeritult nonimahlas, parandab oluliselt keha enda xeroniini-produktsiooni ja rakkude toitainetega varustamist.

Xeroniini peamised omadused

1. Xeroniin toimib essentsiaalse koensüümina

Essentsiaalse koensüümina on Xeroniini peamiseks funktsiooniks proteiinide aktiveerimine ja reguleerimine. Proteiinid on elusorganismi ehitsukivid ja funktsioonide kandjad. Kuna iga proteiin mõjutab kehas erinevaid funktsioone, kutsub xeroniin Heinickese sõnul esile terve rea füsioloogilisi reaktsioone.

Huvitaval kombel on ka üks teine alkaloid (nikotiinhape), üks tähtsaim osa vesinikku ülekandvast koensüümist NAD-st. Oletatakse, et xeroniin etendab proteiinisünteesis vesiniku ülekandmisel olulist rolli. Koensüümid on ensüümide essentsiaalsed osad, katalüsaatorid, ilma milleta ei ole ükski elutegevus võimalik.

2. Xeroniin toimib neuromodulaatorina:

Xeroniin mõjub valuvaigistavalt ja tujutõstvalt, kuna toetab endorfiinide ( kehaomaste õnnehormoonide) tootmist ning sensibiliseerib närvirakkude retseptoreid endorfiinide vastuvõtmiseks. Kõrgete annuste puhul saavutati 75% morfiumsulfaadi valuvaigistavast toimest.

Endogeense alkaloidina ei tekita xeroniin sõltuvust, vaid aitab isegi sõltuvustest vabaneda. Sarnased alkaloidid nagu morfiin, kofeiin ja nikotiin mõjuvad kehavõõra asendus-xeroniinina oluliselt nõrgemana ja põhjustavad mitmeid kõrvaltoimeid.

Mitme koostisosa harmooniline sünergia

Noni sisaldab ka mitmeid teisi aktiivseid substantse, nagu näiteks antrakinoone (seedimist soodustavaid mõruaineid), damnakantaali (mõjub vähirakke pidurdavalt), skopoletiini (reguleerib vererõhku), serotoniini (neurotransporter, mõjub antidepressiivselt ja sünergeetiliselt proxeroniiniga), polüsahhariide ja vitamiine.

Hästi toimiv rakuainevahetus on üks peamisi eeldusi keha enda tervenemismehhanismidele.

Noni peamised omadused

• Noni toimespekter tundub nii mitmekülgne, et on raske kõiki omadusi lühidalt kirjeldada. Järgnevalt on peamised omadused märksõnadena veel kord välja toodud:
• Närvisüsteemi, neuroendokriinsüsteemi, rakuainevahetuse ja kogu ainevahetussüsteemi harmoniseerimine.
• Raku regeneratsioon
• Tujutõstev & valuvaigistav toime
• Vähirakke tõkestav
• Aitab Tugevdada  makrofaagide, lümfotsüütide ja T-lümfotsüütide stimulatsiooni kaudu immuunsüsteemi.

Kõrvaltoimed ja vastastikune mõju

• Tuleb tõdeda, et väga harvadel juhtudel võib noni tarbimisel esineda kergeid allergilisi reaktsioone, eriti inimeste puhul, kellel on tsitrusviljade vastu allergia. Sellisel juhul tuleb annust vähendada või äärmuslikel juhtudel noni võtmine üldse lõpetada.
• Noni võib väga edukalt erinevate medikamentidega kombineerida ja tihti tekib positiivne sünergiaefekt. Nii leevendab noni keemiaraviga kombineeritult keemiaravist tekkivaid kõrvaltoimeid ja toetab vähirakkude hävitamist.
• Sünergiaefekt on eriti märgatav antioksüdantide puhul. Bioaktiivse C-vitamiiniga manustatult suureneb mõju märgatavalt, kuna essentsiaalsed SH-grupid jäävad seedetraktis oksüdatsiooni poolt hävitamata.

Manustamine

Noni tuleks võtta alati tühja kõhuga, siis ei kahjusta teda seedeensüümid. Noni ei tohiks kunagi nikotiini ega kofeiiniga manustada. Need toimivad xeroniini aseainena ja takistavad xeroniini omastamist (kompetitiivne pärssumus).

Kõige parem oleks nonitablette kombineerida antioksüdantidega, eriti bioaktiivse C-vitamiiniga.

Dr. Solomoni soovitused annustamiseks

Annustamine sõltub väga olulisel määral konkreetsest nonist. Üks teelusikatäis (6-7g) külmkuivatatud Noni Premiumi vastab 4 -le supilusikatäiele (65ml) nonimahlale.

Testdoos: 3 päeva järjest 2 spl nonimahla või üks mõõdukas teelusikatäis Noni Premiumi ½ tundi enne hommiku- ja õhtusööki.

Ülesehitav doos 1. kuu jooksul: 1 kuu jooksul 4 spl nonimahla või 1 kuhjaga teelusikatäis Noni Premiumi ½ tundi enne hommiku- ja õhtusööki.

R..idoos 2. -6. kuul: 2-6 kuud 4 spl nonimahla või 1 kuhjaga teelusikatäis Noni Premiumi ½ tundienne hommikusööki ja 2 spl nonimahla või 1 tl Noni Premiumi enne õhtusööki.

Tasethoidev doos alates 7. kuust: 2 spl nonimahla või 1 mõõdukas tl Noni Premiumi ½ tundi enne hommiku- ja õhtusööki.

Alla 16 -aastased lapsed võtavad poole antud kogustest.

Kui erandlikel juhtudel ei ole kuu möödudes mingeid märgatavaid muutusi enesetundes või tervises märgata, on tegemist suure vitamiinidefitsiidiga ja vaja võib minna suuremat nonikogust. Äärmuslikul juhul võib siis annust järkjärguliselt tõsta kuni 1L mahla või 100 grammi pulbrini päevas.

Milline noni on parim? Mida tuleks kindlasti silmas pidada?

Kui nonimahl taasavastati, sai selle kommertsiaalne väärtus avastajaile ruttu selgeks. Firmanime „Morinda“ all loodi võrkturustik (Multi-Level-Marketing) noni turustamiseks. Mahla kvaliteet ja toime on väga hea, samas on hind kahjuks suhteliselt soolane. Viljad pärinevad Tahitilt, mitte kaugel Prantsuse Polüneesiast, tuntud oma tolleaegsete aatompommikatsetuste poolest. Morinda eitab igasugust radioaktiivset saastatust, sellest hoolimata ei saa seda ka täiesti välistada. Selge on muidugi, et lühiajalise nonimahla tarbimise korral on kasutegur suurem, kui võimalik radioaktiivne annus. Sellegipoolest tuleks eelistada Havailt korjatud noni. Enamik ülikoolides läbiviidud noni-uuringuid on tehtud justnimelt Havailt toodud noniga.

Internetis võib leida suures koguses noni-pakkujaid, kvaliteedivahe on paraku tohutu. Mahla puhul tuleb kindlasti vaadata, et ta ei oleks veel pruunikaks värvunud. See on märk selle kohta, et oksüdatsiooni tõttu on proxeroniin juba suures osas hävinenud.

Peale selle tuleb veel silmas pidada, et erinevad mahlad pastöriseeritakse säilivusaja pikendamiseks. Selle käigus ei lähe väärtuslik alkaloid prxeroniin küll kaduma, aga teised tähtsad ensüümid, nagu näiteks proxeronaas ja vitamiinid, vähenevad oluliselt.

Ka kuumkuivatus ei ole samal põhjusel noni- töötlemiseks parim viis.

Kõige kõrgema kvaliteedi tagab külmkuivatus. Ainult sellisel viisil tagatakse vitamiinide täiel määral säilimine. Peale selle ei ole vaja külmkuivatatud noni peale avamist külmkapis hoida, kapslite kujul on neid ka väga mugav manustada.

Maitse poolest pole noni muidugi mingi hitt. Oma eripärase maitse tõttu kutsutakse teda ka „juustuviljaks“. Seetõttu ei müüda nonimahla pea kunagi puhtal kujul, vaid segatakse maitse parandamiseks teiste mahladega. Seeläbi muutub maitse natuke talutavamaks.

Suhkruleht - magus üllatus

Paljud tervisehädad tulevad rafineeritud suhkru liigtarbimisest. Suurepärast ja palju kasulikumat asendust valgele suhkrule võib kasvatada aias ja aknalaual!

Ajalooline juhuleid
Aastasadu tegid guaranii-indiaanlased mõrukat mate-teed magusaks suhkrulehega, mis on magusam kui "päris" suhkur ise. Üsna juhuslikult kuulis sellest imetaimest 1887. aastal Moises Bertoni, kes oli Euroopast tulnud uurimisretkele Ida-Paraguai metsadesse. Seal seda taime aga ei kasvanud, ja kulus tervelt 12 aastat, enne kui Bertoni kätte sattus pakike kuivatatud suhkrulehti. Kuus aastat hiljem avaldas Bertoni suhkrulehe teadusliku kirjelduse. Oma sõbra prantsuse sõjaväearsti ja botaaniku V. Rebaudi auks andis ta uuele taime liigile nime Stevia rebaudiana. 1908 saadi esimene saak oma istandusest - umbes tonn kuivatatud lehti.Tasapisi suhkrulehe tuntus levis. Esimese ilmasõja aegu toodi taim Euroopasse, sõja lõpul ka USAsse.Kulus veel kümmekond aastat, enne kui teda tõsisemalt uurima hakati.

1931. aastal tegid Prantsuse keemikud kindlaks, et magusa maitse annab taime lehtedele diterpeenglükosiid, mille nad taime järgi nimetasid steviiniks. Seda ainet on taime lehtedes kuni 18%. Lisaks  avastati teinegi magus glükosiid, selle nimeks sai rebaudiin. Puhas kristalne steviin on 300 korda roosuhkrust magusam, kuid peaaegu kalorivaba. Suhkrulehel on mitmeid kasulikke omadusi. Ta ei kasvata suhkru kombel kehakaalu, kuid reguleerib veresuhkru hulka, mõjub hästi kõhunäärme tegevusele ja soodustab seedimist. Ka kõrge vererõhu korral on suhkrulehest abi saadud. Suhkrulehe mälumine hoiab korras hambad ja igemed.

Jaapanis hakati suhkrulehte kasvatama 1970. aastatel, juba paarkümmend aastat hiljem olid suhkrulehetooted haaranud umbes 40% sealsest magusaineturust. Palju kultiveeritakse suhkrulehte ka Hiinas ja Kagu-Aasias.Vietnami troopikas saadakse ühelt hektarilt umbes pool tonni kuivatatud lehti, mis asendab üle saja tonni suhkrut. Sellise suhkrukoguse saamiseks tuleb Ukrainas külvata paarkümmend hektarit suhkrupeeti. Venemaal ja Ukrainas katsetati suhkrulehe kasvatamist esimest korda 1985. aastal, mõni aasta hiljem, kui Nõukogude Liit lagunema hakkas, oli teda maas juba 8 hektarit.

Põhja-Ameerikas edenes suhkrulehekasvatus visalt. Kõigepealt tõstis kisa üks magusaineid tootev firma: steviini mõju organismile ei olevat piisavalt uuritud.USA föderaalne toiduamet pigem mõtles kaua kui uuris asja pikalt ja põhjalikult. Kui see kaebus oli tagasi lükatud, algatas kohtuasja teine firma, kes parajasti juhtus ehitama aspartaamitehast. Sünteetilisi magusaineid müüakse USAs aastas umbes 700 miljoni dollari eest. Kellele see meeldib, kui tal magus suutäis käest ära võetakse? Ka Euroopa Liit suhtub suhkrulehesse kõhklevalt, vähemasti ei ole sellest valmistatud tooted saanud müügiluba Belgias ja Soomes.

Vesikanepi sugulane
Suhkruleht on korvõieline taim, kõige lähemad on talle vesikanepi liigid. Maailmas on üle saja suhkruleheliigi, kuid magusainet leidub neist ainult kahes. Tähtsaim on Lõuna-Ameerika mägedest, lähistroopilistest metsadest ja põõsastikest pärit paraguai suhkruleht. Looduses eelistab ta liivakaid ja turbaseid, nõrgalt happelise mullaga jõe- ja ojaäärseid maid. Kultuuris kasvab suhkruleht tavalisel aiamullal ja näib olevat üsna kohanemisvõimeline. Enamik kasvatusjuhendeid hoiatab, et taimed kärbuvad juba +7° juures; Põhja-Ameerikas soovitatakse teda kasvatada taimekasvuvööndis 11, mis on meie arust juba päris troopika. On aga andmeid, et põhja pool jahedamas kliimas käitub ta nagu iga teine püsik, talvitudes avamaal. Viimastel aastatel on suhkrulehte hakatud kasvatama Kanada lõunaosas, selle toeks isegi vastav ühing asutatud.

Kodus kasvuhoones
Oma tarbeks võib suhkrulehte igaüks kasvatada, seemet leiab parema valikuga poodides. See idaneb võrdlemisi ebaühtlaselt, nii et pakist saab heal juhul kümmekond seemikut. Ka on seemnest kasvanud taimed on erineva magusasisaldusega. Seepärast paljundavad puukoolid paremaid kloone vegetatiivselt. Kasvuhoones või soojas tuulevarjulises aianurgas kasvab suhkruleht ilma lisaväetiseta, kuid hea on turba- või puukooremultš, mis teeb pinnase happelisemaks ja hoiab niiskust. Noorte taimede ladvad näpistatakse tagasi, et saada harunenud, suure lehemassiga põõsaid. Steviini on ainult lehtedes, jäme karvane vars on peaaegu maitsetu. Lehti võib noppida terve suve, põhisaak korjatakse enne öökülmaohtu. Kõige lihtsam on taimed umbes 5 cm kõrguselt maha lõigata, kuivatada ja siis lehed vartelt roobitseda. Kuivatatud lehepuru või pulbrit lisatakse magustoitudele, teele või isegi kohvile. Tööstuses eraldatakse lehtedest klorofüll ja saadakse valge kontsentraat, mis ei värvi toitu roheliseks. Lihtne on teha ka tõmmist: lehtedele valatakse viina või piiritust, lastakse üks päev seista ja kurnatakse. Soovi korral võib pärast piirituse tõmmisest välja aurutada. Meie kliimas tuleb suhkrulehed enne külmaohtu üles kaevata ja külmavarju viia. Talvitamiseks sobivad soe kelder, kuid mugavam on taimi hoida aknalaual silma all. Tuleb jälgida, et mullapall läbi ei kuivaks. Väljaveninud võrseid võib talve jooksul paar korda kärpida. Kevadisest noortest võrsetest saab teha pistikuid, mis liiva-turba segus juurduvad peaaegu 100%. Seega ei olegi mõtet kõiki taimi ületalve hoida, piisab paarist paremast isendist.

Rein Sander
Kubja Ürditalu

Artikkel on ilmunud ajakirjas "Kodu ja Aed" aastal  2006

Maca pulber - energia ja jõu taastaja /ka kapslites/

MACA - lad: Lepidium Meyerii Walp, Lepidium Peruvianum Chacon

Nagu inkad sajandite tagusel ajal, nii kinnitavad Peruu elanikud ja ka läänemaailma uuringud, et Maca juur mõjub üldtoniseerivalt, taastab energiat, tõstab liibidot ja leevendab menopausi järgseid terviseprobleeme ja hormonaalset tasakaalutust. Sobib ka meestele ja kõigile füüsilist vastupidavust nõudvate tööde tegijatele.

Maca juur on ülimalt rikas erinevate mineraalainete poolest. Ta sisaldab peaaegu kõiki vitamiine, aga ka flavonoide, eeterlikke õlisid ja teisi organismile väga kasulikke aineid.

Maca juur on seksuaalenergia allikas, mida vanemaks inimene saab, seda rohkem väheneb liibido ja meestel võib väheneda sperma kvaliteet. Erinevad uuringud on tõestanud, et Maca mõjub positiivselt ka seemnerakkude arvule ja aktiivsusele.

Maca on looduslik hormoonravi asendaja – alternatiiv, mis on nii turvaline kui efektiivne. Maca juur on nii toit kui ravimtaim.

Maca kasvab kõrgel Andide platool, 4200 meetri kõrgusel, tehes sellest merepinnast kõige kõrgemal kasvatatava toiduaine maailmas.

Veel hiljuti oli Maca taime jõuduandev toime Andide hästihoitud saladus. Maca taime seemneid korjati ja külvati juba üle 10 000 aasta tagasi. Traditsiooniliselt kasutasid kohalikud macat suguvõime parandamiseks, heaks füüsiliseks toimetulekuks ja energia saamiseks juba enne inkade aega.

Macat kasutavad viimase 20 aasta jooksul Ladina-Ameerika arstid paljude naiste tervisehädade ravis (nagu näiteks vagiina kuivus, kuumahood, depressioon, luuhõrenemine) ja meeste puhul impotentsuse, viljatuse ja luuhõrenemise ravil.

Maca leiab kasutust ka mäluhäirete vähendamises, mäluselguse ja erektsiooni suurendamises.

Maca sisaldab kokkuvõtteks: valke, kiudaineid, süsivesikuid, tärklist, fruktoosi, tanniine, rasvhappeid, alkaloide, makrotoitaineid, kaltsiumit, fosforit, joodi, mikrotoitaineid, magneesiumit, kaaliumit, rauda, räni, naatriumit, vaske, tina, alumiiniumit, tsinki ja vitamiine.

Maca tarvitamine - maksimaalne igapäevane soovitatav kogus on kuni 3 teelusikat. Algul soovitatakse alustada poole teelusika suuruse kogusega, mõned allikad isegi soovitavad 1/4 teelusikat korraga ja mitu korda päevas koos söögiga. Ning hiljem kogust suurendada soovikorral. Maca tarvitamises soovitatakse teha iga kuu nädalane paus või siis kuuajane paus iga kolme kuu tagant. Maca pulbrit ei soovitata anda lastele alla 3 eluaasta.

Maca kasutamine toitudes - maca pulbrit võib segada veega, mahlaga, jogurtiga, müsliga, piimaga (eriti sojapiimaga), teda võib lisada toitudesse või teha teed.

Macal on küllalt tugev maitse, kuid segades kisellide, magusate kastmete, mahlade, marjade või puuviljadega võib ta olla väga maitsev. Nii et sobib kasutada kerge einena koos jogurti ja kohupiimadega.

Macat on mõistlik tarvitada igapäevaste toitudega.Suurepärase maitse annab maca isegi tavalise saia ja leiva tainale, rääkimata siis võietest, mida kasutame igal päeval.

Võided, mis macaga segatud, säilivad väga hästi ja maitse muutub isegi paremaks, pealegi toimib maca loodusliku paksendajana. Viimane on meeldiv kreemidesse segamisel, kusjuures hapukaid kreeme täiendab maca suurepäraselt.

Teraviljadest sobivad macaga paremini mais, kaer, hirss, riis, rukis ja nisu.

Kohvtassi  põhja lisage 1tl (palju keegi soovib) macapulbrit ja peale kohvipulber. Kohv on fantastilise maitsega. Nautida võib koos piima, koore või mõne taimse piimaga. Väga hea on proovida mandlipiimaga. Ilmselt ei teki kellelgi isegi vajadust suhkrut lisada, sest see jook on väga hea maitsega!

Teedes on macat hea kasutada, sest õige tee ja kohvi vesi on enamvähem ühe temperatuuriga, siin aga kipub sade põhja jääma pärast tõmbamist. Sellepärast soovitame macat lihtsalt juurde lisada teele (eriti goji hommikujoogile), segada, juua ja järelejäänud kogus macat lusikaga ära süüa. Muidugi on tee valmistamise seadmeid erinevaid. Samas sobib maca maitse suurepäraselt piparmündi ja melissiga.

Kakaooad on suhkruvabad, end sisaldavad valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E-vitamiini ning palju teisi aineid. Kakaoubade kõrge magneesiumisisaldus aitab tugevdada südamelihast, aeglustab vere hüübimist, reguleerib vererõhku ning alandab tromboosi- ja insuldiohtu. Kakaooad aitavad vähendada ka veresoonte lupjumise sümptomeid ja riski ning menstruaalkrampe. Magneesium võib tõsta organismi aluselisust, mis aitab kaasa mürkainete eemaldamisele organismist.

Kakaooad sisaldavad serotoniini, trüptofaani, anandamiidi, dopamiini, fenüületülamiini (PEA) ja monoamiin oksidaas ensüümi inhibiitoreid (MAO). Neil kõigil on positiivne mõju ajukeemiale, sest need suurendavad serotoniini ja teiste neurotransmitterite ringlust ajus. Need looduslikud kemikaalid on seotud õnnetundega. Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis on eelühendiks serotoniini sünteesile meie ajus. Serotoniin on stressivastane neurotransmitter, mis vähendab ärevust ja suurendab meie võimet stressi tõrjuda. Arvatavalt aitab serotoniin parandada meeste enneaegset ejakulatsiooni probleemi. MAO inhibiitorid võimaldavad neurotransmitteritel ajus kauem ringelda, blokeerides ensüümid, mis muidu neid lõhustavad.

Fenüületüülamiin on adrenaliinisarnane kemikaal, mida tuntakse „armuainena“, sest seda hakkab organism tootma siis, kui inimene on armunud. FEA soodustab keskendumist, erksust ja positiivset ellusuhtumist, mis muudab kakao looduslikuks Prozaci vasteks. Anandamiidi tuntakse „õndsuse kemikaalina“, sest seda eritub siis, kui me tunneme ennast eriti hästi. Dopamiin on meeleolu regulaator, mis aitab piirata söögiisu ja sundkäitumist, suurendades samal ajal vaimset keskendumist ja positiivset hoiakut.

Kakaoubadel on kõigist toiduainetest kõrgeim antioksüdantide kontsentratsioon. Uuringud on näidanud, et kakao antioksüdandid on väga stabiilsed ja inimorganismile kergesti omastatavad. Lisaks on leitud, et kakaos sisalduvad antioksüdandid võivad jõuda sihtrakkudeni 30 minuti jooksul

Tassitäis kakaod päevas aitab säilitada tervist. Sellisele järeldusele jõudsid ameerika teadlased, kes selgitasid välja, et selles joogis sisaldub palju võimsaid antioksüdante. Need ained aitavad paljusid haiguseid ära hoida ja pidurdavad organismi vananemist. Värsketel andmetel sisaldab kakao rohkem antioksüdante kui tee või punane vein.

Viimasel ajal tehtud uuringud kinnitavad tee, punase veini ja kakao joomise kasulikkust. Möödunud aasta aprillis avaldati Hiinas andmed selle kohta, et tee joojatel on vähki haigestumise risk kaks korda väiksem kui nendel inimestel, kes teed ei joo. Aasta tagasi teatasid Prantsuse uurijad, et pokaal punast veini päevas vähendab infarkti kordumise tõenäosust. 2004 a. läbi viidud 8000 ameeriklase uurimine näitas, et kakaost valmistatud šokolaadi söömine pikendab eluiga.

Kõik need toiduained on rikkad polüfenoolide poolest, millel on inimorganismi jaoks antioksüdantne toime. Nad hävitavad vabu radikaale – organismi poolt toodetavaid laetud osakesi, mis kahjustavad rakke ja soodustavad selliste haiguste nagu vähk teket.

Teadlased New-Yorgi Cornelli Ülikoolist viisid läbi rea katseid selgitamaks välja antioksüdantide sisaldust tees, punases veinis ja kakaos. Kõige rohkem leidus antioksüdante kakaos – neid oli seal kaks korda rohkem kui punases veinis, peaaegu 3 korda rohkem kui rohelises tees ja 5 korda rohkem kui mustas tees.

"Vaatamata sellele, et antioksüdandid on tervise säilitamiseks vajalikud, pole senini suudetud välja selgitada, kui suur peaks olema nende inimorganismi normaalseks talituseks vajalik päevane kogus", - teatas Chan Yun Lee Cornelli Ülikoolist. Tema sõnul "aegajalt joodav tass või kaks kuuma kakaod suurendab antiosküdantide hulka organismis". Hea on süüa ka kakaonipse vüi kakao ubasid, mis ei ole rüstitud ning on päikese käes kuivatatud.

Kuigi kakaod sisaldub paljudes toiduainetes, nagu näiteks šokolaadis, on teda kasulikum tarvitada  ka joogina. Šokolaaditahvlites on palju küllastunud rasvu: 40 g tahvlis – 8 g, aga tassitäies kakaos – ainult 0.3 g.

Allikas: BBC

Goji marjad- vitamiini-mineraali pomm

Puhtalt kasvatatud ja päikese kuivatatud Goji-marjad (Lucium barbarum) on ühed maailma toitaineterikkaimad marjad. Goji-mari sisaldab 21 mineraal- ja mikroelementi (sh. tsinki, kaltsiumit, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosfori) ja 18 erinevat aminohapet, mis teevad gojidest suurepärase valguallika (10-14% proteiini). Ühe teooria järgi goji-marjades sisalduvad polüsahhariidid stimuleerivad käbinääret ja ajuripatsit tootma lisa kasvuhormooni. Goji sisaldab ka palju L-glutamiini ja L-arginiini, mis toetavad kasvuhormoonide tootmist. Kasvuhormoon mõjutab peamiselt rakkude võimet taastuda ja näiteks 70 aastane toodab umbes ühe kümnendiku sellest kogusest kasvuhormooni, mida toodab 20 aastane. See saab olla üks teguritest, miks goji-marjadel on tavaliselt nii tugev ühendus nooruse ja pikaaealisusega.

Goji marjal on omadusi, mis võivad aidata nii südame-veresoonkonna haiguste ja põletikuliste protsesside puhul kui ka nägemisega seotud haiguste (nagu vanusest tingitud kollatähni taandarenemine ja glaukoomi) korral. Goji-mari on neuronaalsete kahjustuste eest kaitsvate omaduste, vähivastaste ja immunomoduleerivate ainete edasikandja.

Goji marju võib  kasutada magustoitudes, küpsetistes,süüa veidi leotatult nagu kuivatatud marju ikka.Nende päevane tarvitatav kogus võiks olla 1-2 spl ehk kuni 30gr.

Nende marjade väärtusele on eriti oluline  päike, mille käes nad peavad olema kuivatatud. Kiirkuivatatud Hiina päritolu marjad on kipras ja veidi mõrkja maitsega ning nende toiteväärtus ka madalam. Tavaliselt on need marjad ka odavamad

Chia seemed on toitainete sisalduse poolest linaseemnetest väärtuslikumad. Neid kutsuti indiaani jooksjate toiduks, sest chia seemned annavad uskumatult palju energiat ning kaitsevad keha vedelikukao eest. Chia seemned sisaldavad suures koguses omega-3 rasvhappeid, antioksüdante, k.a. kvertsetiini, kiudaineid, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja boori.

Chia seemned pärinevad õitsva taime salvia hispanica viljadest, mis kuulub ühte perekonda mündiga. Chia on pärit Lõuna-Ameerikast, kus seda kasvatati juba eelajaloolistel aegadel. Mehhikos asteekide juures oli chia koguni nii hinnatud taim, et sellele pühendati iga-aastaseid pidustusi. Kolumbuse vallutuste järgselt vajus chia seemnete tarvitamine unustustehõlma, kuna hispaania vallutajad keelasid pärismaalastel selle rituaalse tähendusega taime kasvatamise. Viimasel ajal aga on toimunud chia seemnete võimas taastulemine ja selleks on ka põhjust - need seemned on mitmete suurepäraste omadustega supertoit.

Chia seemnetes on 64 % omega-3 ja 19% omega-6 rasvhappeid. Võrdluseks, linaseemnetes on need arvud vastavalt 58 % ja 15 %. Kahtlemata on nii chia- kui ka linaseemned suurepärasd omega-3 allikad, kuid chias on kõrgem mineraalainete sisaldus - nad sisaldavad 631 milligrammi kaltsiumi ja 466 mg magneesiumi 100 grammi seemnete kohta (linaseemnetes on vastavalt 199 mg kaltsiumi ja 362 mg magneesiumi). Kui süüa päevas üks supilusikatäis Chia seemneid, saab sellest 100 mg kaltsiumi ja 70 mg magneesiumi, mis on üsna arvestatav kogus.

Chia seemned (100 g )     Linaseemned (100 g)
Omega-3      64 %           58 %
Omega-6      19 %           15 %
Kaltsium       631 mg        199 mg
Magneesium  466 mg        362 mg

Nii chia- kui ka linaseemnetes on palju kiudaineid ning kõrge valgusisaldus. Chia seemned sisaldavad 20 % valke, mis on paljude teraviljadega võrreldes palju kõrgem protsent. Näiteks riisis on ainult 7 % valke, kaerahelvestes aga 17 %.

Võrreldes linaseemnetega ei sisalda chia seemned selliseid antitoitaineid nagu glükosiidid, trüpsiini inhibiitorid ja fütaadid. Kuna chia seemned on linaseemnetega võrreldes parema koostisega, võib neid süüa korraga rohkem. Chia seemnetes on kõrgem antioksüdantide sisaldus, mistõttu nad säilivad ligi 4-5 aastat.

Chia seemnetel on mõnusalt mahe pähkline maitse. Neid võib süüa eraldi toiduna, lisada salatitele, putrudele ja suppidele (peale valmimist) ning magustoitudele. Kuna chia seemned on 2 millimeetrised terakesed, võib neid süüa tervelt, kuid jahvatamine aitab siiski parandada nende omastatavust. Chia seemnetel on hea omadus moodustada þeleetaolist ainet, mistõttu võib neid kasutada ka pudingite ja tarretiste tegemiseks. Toredaid retsepte ja lisalugemist Chia seemnete kohta võite leida Sille Poola blogist

Allikas-Via Naturale

Uus tervise püramiid ja toitumissoovitused
ETTA UUS PÜRAMIID JA TOIDUSOOVITUSED
 
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETTA) andis välja uued voldikud koos toitumisjuhistega. Toitumispüramiidi on natuke muudetud (www.toitumisteraapia.ee). Aedvili, mida soovitatakse tarbida koguseliselt kõige rohkem, on toodud püramiidi baasile, rõhutatud on õlide kvaliteeti ja tarbitava liha puhtust. Soovitame vähendada liha tarbimist (mitte üle ühe korra päevas) ja tarbida puhast, mahedalt kasvatatud või metsikult kasvanud loomade või lindude liha, mune, piima ja puhta veekogu kalu.
 
Meie toitumisjuhiseid on mõnikord kritiseeritud sellepärast, et oleme kartuli tõstnud püramiidi tippu, kuulutades selle justkui rämpstoiduks. Seoses sellega rõhutame, et Püramiidi tipus ei ole rämpstoit, seal on toidud, mida soovitame tarbida harva, näiteks kõrge glükeemilise koormusega kartul, valge riis ja valge sai. Rämpstoit on meie püramiidist täiesti välja jäetud, seda ei soovita me üldse tarbida.
 
Eestis seni levinud toitumissoovituste koostamise ajal näiteks ei teatud veel rasvade tervislikkusest seda, mida teatakse praegu. Näiteks rasvad, mis sisalduvad transrasvadena vorstitoodetes, kookides ja küpsistes, ei ole võrreldavad rasvadega, mida saadakse seemnetest ja külmpressitud kvaliteetsetest õlidest. Kehakaalu ja tervise seisukohast ei ole viimased üldse ohtlikud ja nendest saadud kaloreid ei tohiks karta. Need on meie püramiidis aukohal. Aga hoiatame halvakvaliteediliste õlide ning niisuguste õlide eest, mille sildile on küll kirjutatud, et tegemist on ilma keemiata pressitud õliga, kuid lisatakse, et see on rafineeritud (näiteks meie poodides levinud rapsiõli). Mõnikord aga jäetakse sildil rafineerimine üldse kajastamata. Näiteks ei ole Olitalia riisiiduõli pudelil mingit märget selle kohta, et tegemist on rafineeritud õliga, selle info saime kätte vaid otse tootjalt.
 
Asendamatuid häid rasvhappeid (omega-3 ja omega-6 rasvhappeid) ei kasutata kehas nii nagu teisi rasvu, energia tootmiseks - nendest tekivad vajalikud koehormoonid, mis vastutavad muuhulgas ka meie veresoonte ning luude tervise eest, ennetades luuhõrenemist ning südame-veresoonkonna haigusi. Neid, eeskätt seemnetes ja pähklites sisalduvaid rasvu ei pea kartma ka kaalulangetajad. See aga teeb kalorite täpse lugemise tervise seisukohast üpris mõttetuks. Teadma peab aga seda, et ka omega-3 rikaste õlidega ei tohi liialdada. Nad ka rääsuvad kergelt, mistõttu on kibeda maitsega linaõli ja kreeka pähklid kahjulikud, mitte tervislikud tooted.
 
ETTA toitumissoovitused võtavad arvesse just toidu kvaliteeti ning selles mõttes saime innustust Harvardi teadlaste poolt koostatud uuest toidupüramiidist. Püramiidist on kadunud rämpstoit, troonilt on tõugatud rafineeritud tooted, mis on rafineerimise käigus kaotanud oma väärtuslikumad toitained ja allesjäänud annavad põhiliselt kaloreid, millel puudub toiteväärtus. Pruun riis ning täisterariis on aukohal edasi, alles on ka täisterajahust küpsetatud tooted ning rukkileib. Saia ja kooke võib samuti süüa, kuid mitte igapäevaselt ning mõistagi mitte kolm korda päevas. Kui aga vaadelda meie inimeste toitumist, siis väga paljudel on saiakesed ja koogid igapäevaseks põhitoiduks. Küllap ka seetõttu, et need on kõige kättesaadavamad suupisted ning inimeste elutempo on kiire.
 
Me ei saa eirata tõsiasja, et haigestumine südamehaigustesse on meil väga kõrge, et teise tüübi diabeet ja insuliinresistentsus on süvenevad probleemid. Niisuguseid varem vaid eakatel inimestel esinenud tervisehäireid näeme üha sagedamini juba lastel, liigne kehakaal teeb muret paljudele inimestele üha nooremates vanusegruppides. Neid ja paljusid teisigi probleeme on võimalik tervisliku toitumisega ennetada. Täisväärtuslik toit sisaldab väärtuslikke toitaineid, mida keha igapäevaseks funktsioneerimiseks vajab. Näiteks ei saa ükski reaktsioon kehas toimuda ilma vitamiinide ja mineraalaineteta, mis on nende reaktsioonide käivitajad ja kofaktorid. Toidu töötlemine kaotab paljud vitamiinid. Näiteks kaob toidust kuumutamisel olulisel määral C-vitamiin ja foolhape (B-gruppi kuuluv vitamiin), C-vitamiin kaob toidust isegi õhu käes seistes. Seepärast on lisaks toiduvalikule äärmiselt olulised ka tervislikud toiduvalmistamise viisid. Mahuliselt kõige suurema osa meie toiduvalikust peaksid moodustama köögivili, roheline lehtvili, idandid ning võrsed. Oluline osa köögiviljast tuleks tarvitada toorelt, mahlade või smuutidena - kuidas muidu saaksime kätte vajalikud vitamiinid?
 
Eestlaste tavatoidus on omega-3 rasvhappeid liiga vähe. Neid saab eeskätt linaseemnetest ja –õlist, rasvasest kalast, tudraõlist, kanepi- ja seedriõlist ning seemnetest, eriti rohkesti chia seemnetest, natuke ka külmpressitud rapsiõlist, kreeka pähklitest ning kõrvitsaseemnetest. Rafineeritud õlides on aga omega-3 rasvhapete hulk minimaalne. Lisaks sellele muudab rafineerimine rasvhapete struktuuri ja keha ei saa niisuguseid rasvhappeid kasutada samal moel kui looduslikke. Seetõttu ongi uutes toitumissoovitustes rõhutud rasvade olulisusele ja ka nende valimise tähtsusele. Natuke vähem kui kolmandiku toiduga saadavatest rasvadest peaksid moodustama omega-3 ja omega-6 rasvhapped. Ka on oluline nende vahekord. Meie tavatoidus on nende kahe rasvhappe suhe olnud omega-6 rasvhapete kasuks, mis soodustab kehas haiguslike protsesside, põletike ja veresoonte kahjustuste teket. Omega-6 rasvhapete rikkad on päevalille, värvohaka ja viinamarjaõli. Neid peab kasutama kindlasti vaid koos omega-3 rikaste õlide ja seemnetega.
 
Üks meiepoolsetest täiendustest Harvardi püramiidile on kookoserasv, mis on nüüd ka Eestis kättesaadav. See on kõige kuumakindlam rasv ning samas väga tervislik. Kuna räägitakse palju rasvade kahjulikkusest, siis arvatakse, et kõik küllastatud rasvad on kahjulikud. Kookoserasv on peamiselt küllastatud rasv, kuid koosneb hoopis teistsugustest rasvhapetest kui loomne küllastatud rasv ning need käituvad kehas erinevalt
Meie keha vajab ka küllastatud rasvu. Seega pole ohtlik süüa loomseid rasvu, ohtlikuks muutuvad need suurtes kogustes ning siis, kui need on ainukesed rasvad, mida tarbitakse. Rõhutada tuleb mitmekesisust! Tavainimene enamasti ei teagi, et meie rakumembraanid koosnevad tegelikult rasvhapetest ning 60% ajust on samuti rasv. Kuidagi ei saa pidada tervislikuks rasvavaba dieeti, mida sageli kaalulangetamiseks soovitatakse.
 
Kehakaalu ja veresuhkru reguleerimise seisukohast on oluline arvestada niisugust näitajat nagu toiduainete glükeemiline koormus. See näitab toidus sisalduvate süsivesikute poolt kehale antavat koormust. See võtab arvesse süsivesikute imendumise kiirust ehk glükeemilist indeksit, kuid on palju parem näitaja. Näiteks kui toidus sisalduv süsivesik on kiiresti imenduv, kuid selle kogus on väike, siis see veresuhkru tasemele erilist ohtu ei kujuta (glükeemiline koormus on väike). Kui aga süsivesikuid on toidus palju ning nad on kiiresti imenduvad, siis nende glükeemiline koormus on kõrge ja nende pidev tarbimine koormab veresuhkru mehhanisme nii, et see võib viia insuliinresistentsuse ja lõpuks ka teise tüübi diabeedini. Rafineeritud teravilja, kartuli ning valge suhkru glükeemiline koormus on kõrge ning seda peaksid arvestama nii diabeetikud kui ka liigse kehakaalu ning muude terviseprobleemidega isikud.
 
Kui valgel riisil ja eriti valgel suhkrul puudub toiteväärtus, siis kartuli kohta seda öelda ei saa. Kartul on tõesti tervislik, kuid seda ainult teatud kogustes, iga päev rohkesti kartulit süüa ei ole hea. Tervislik on tarbida kartulit mõõdukalt, koorega keedetult või aurutatult. Ka on varajane kartul parem kui üle talve hoitud kevadine, kuna kevadeks selle tärklisesisaldus on muutunud väga suureks. Mõttekam on süüa kartulit koos teiste köögiviljadega. Sellega hoiate oma veresuhkru ja kehakaalu kontrolli all - kehakaalu kontrollimiseks ongi kõige olulisem hoida veresuhkru tase võimalikult stabiilsena.
 
Köögiviljad on peamised aluselist reaktsiooni andvad toiduained, paljude haiguste juured on liiga happelises kehas. Luude hõrenemine näiteks võib tekkida isegi siis, kui saadakse piisavalt kaltsiumi ning D-vitamiini – keha liigse happelisuse korral tõmmatakse happelisuse neutraliseerimiseks mineraalained luudest välja. Seega ei hoia kaltsium ja D-vitamiin luude hõrenemist ära, kui süüakse liigselt loomset valku ning muud happelist reaktsiooni tekitavat toitu (liha- ja piimatooted ning rafineeritud tooted on happelisust tekitavad toidud). Samuti ei vaja me tugevate luude jaoks mitte ainult ainult kaltsiumi ja D-vitamiini, olulised on ka teised mineraalaineid, mida saame peamiselt täisteraviljast, seemnetest ning köögiviljast.
 
Liigne loomne rasv ning loomne valk soodustavad väga paljusid haigusi, mistõttu on ka liha- ja piimatooteid soovitav tarbida vähem kui meil seda tavaliselt tehakse. Kala soovitatakse tarbida sagedamini kui liha. Me oleme juba õppinud kartma köögi- ja puuviljadest saadavaid pestitsiidide ja muude mürkainete jääke, samas aga enamasti ei tea, et piima- ja lihatoodetes on kahjulikke aineid sageli palju rohkem (kuna mittemahedalt kasvatatud loomad on tarbinud pikema aja jooksul pestitsiidide jm. mürkkemikaalide jääke sisaldavat sööta, samuti on neile manustatud antibiootikume jt. medikamente). Samuti puuduvad lihas ja piimas niisugused looduslikud tervist kaitsvad ühendid (flavonoidid, karotenoidid jt.), mida leidub rohkesti köögi- ja puuviljades. Just mitut värvi aedviljade tarbimine ig päev hoiab paljud haigused eemal.
 
Mis puutub piimatoodetesse, siis tuleks eelistada tervislikumaid hapendatud tooteid ning tarbida neid mitte rohkem kui üks kord päevas. Hapendatud tooted kindlustavad meid heade bakteritega.
 
Oma toitumisharjumusi on raske kardinaalselt muuta. Esialgu piisab vaid sellest, kui suurendada köögiviljade tarbimist, millega kaasneb loomse valgu osakaalu vähenemine. Paljud inimesed ütlevad, et köögiviljaroad ei ole maitsvad. Sel juhul on probleem toidu valmistamises ning tuleb otsida abi retseptiraamatutest. On näiteks olemas väga maitsvaid wokiroogade retsepte. Liharoadki on võimalik valmistada koos rohke köögiviljaga, mis teeb toidu hoopis maitsvamaks. Liha asemel võib kasutada ka täisterariisi, tatart ning aedube, mis on väha hea, tervislik ning maitsev valik. Kes juba kord on hakanud tervislikumalt toituma, sellele hakkab see maitsema. Me oleme sageli vaid oma harjumuste orjad. Tähtsusetu pole ka see, et köögiviljaroogade valmistamine hoiab kokku meie aega, kuna need valmivad kiiremini. Siis ei jää ka õhtusöögid liiga hilise aja peale, mis suurendab nende tervislikkust veelgi.
 
Annely Soots
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni president, OÜ Via Naturale toitumisterapeut, Tervisekooli direktor ja õppejõud
www.toitumisteraapia.ee

Kas oled kuulnud ütlust,et oleme need, mida me sööme. Praktiliselt enamus hädasid saab alguse toidust, veest ja elukeskkonnast. Meie toitumisharjumused kujunevad juba varases nooruses ja seega pannakse alus tervisele esimesest sõõmust ehk emapiimast.

Meie toidulaud peab olema mitmeksine ja värviline. Just värviline toit on see, mis annab meile vajalikud mineraalid ja vitamiinid. Vaid krõpsud ja limonaad laste toiduna viib selleni, et tegu on varakult haigete ja hädiste lastega, kelle järeltulijad ei saagi olla elujõulised ja terved. Allergiad, kõhuhädad, astmad ja diabeet on juba igapäevased nähtused ning aina nooremad neid põevad.

Suurt häda võivad tekitada ka liiga kergekäeliselt võetavad ravimid ja tohutud magusainetega rikastatud toidud, maiustused.Vaata poes pakutavaid toitusid ning näed kui palju on neis suhkrut.

Kui süüa ära hommikul üks 400gr.jogurtitops, siis saame juba 7 supilusikatäit valget kahjulikku suhkrut, mille kulutamiseks peame kiiresti jooksma vähemalt 3-5 km.Meie aga hoopis istume autosse või kontorisse laua taha.

Miks lapsed karjuvad ja kisavad ning aina rüsivad ja tormavad? Sellepärast,et nad peavad ometi selle magusa hulga ära kulutama.

Suurt häda tekitame oma organismile ka teiste valgete rafineeritud toodetega - jahu, riis, makaronid jne.Need  kitivad kinni meie sooled ja kõhukinnisus on üks olulisemaid raskete hädade põhjusi. Ka vähki, südame ja veresoonkonna haigusi võib vale toitumisega seostada.

Nii et kui hoolid endast ja oma lastest lähedastest,siis hoidu
-valgest rafineeritud suhkrust/kasuta roosuhkrut, palmisuhkrut,agaavi või vahtra siirupit,mett.

Maiustuseks sobivad rosinad ja muud kuivatatud puuviljad, samuti pähklid. Pähklid leota 3-4 tundi enne söömist, sel juhul saab organism  neist kätte  palju enam vajalikke mineraale, ensüüme jne.
-valgest jahust ja riisist ning  kõrgema sordi nisujahu toodetest. Kasuta täistera jahusid, eriti hea on spelta. Söö makarone ja spagettisid, mis on valmistatud täistera jahust ja erinevatest köögiviljade segudest. Tarbi hirssi,kaera,otra jt.tera ja kindlasti kaunvilju.

Herned,oad, läätsed on väärtuslikud valgu allikad. Kasuta ka idandeid ning õpi neid ise kasvatama.

Kõik võimalikud toidud tatrast, tatraga on väärtuslikud meie organismile.

Ära prae toitu rafineeritud õliga vaid hauta ja kasuta täisväärtuslikke külmpressitud õlisid ja praadimiseks mõeldud külmpress õlisid ning kasuta kodumaiseid toiduaineid. Väga hea on küpsetada toitu kookosrasvaga.

Joo naturaalseid mahlu ja tee ise keediseid, kus magustajaks roosuhkur.Ära anna lapsele magusat enne 3.eluaastat.
-paljudele ei sobi ka poepiim.See tekitab lima ning umbes 25% elanikel on laktoosi talumatus.Kasulikum on keefir ja maitsestamata jogurt.Kasuta ka kitse või sojapiima. Selleks,et vajalikud bakterid sinu soolestikus elujõulised oleksid, joo vadaku jooke/Basic valmisjoogina või A.Vogeli  Molkosani ning õpeta ka lapsed neid jooma. Väga hea on ka hapukapsas, mis ei ole äädikaga hapendatud ning punapeet.

vt. lisa www.toitumisteraapia.ee