CHLORELLA (Chlorella pyrenoidosa).
Päritolumaa: Aasia.

Üldisemad liigid: Chlorella minutissima, Chlorella vulgaris, Chlorella pyrenoidosa

Klorella on üherakuline rohevetikas, mis võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi valgust. Klorellat võib kohata puude mahlaniredes, kuid seal ei ole ta nii tavaline kui üks teine rohevetiktaim – pleurokokk. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega. Mõnikord elab klorellataimi selgrootutes nii palju, et viimased paistavad taimedetaoliselt päris rohelistena. Sellised head klorella kaaslased on näiteks ripsloomad, hüdrad ja jõekäsnad. Seentega elab klorella koos mitmetes samblikes.

Klorella on vetikate perekond, kuhu kuulub hulk liike, mis erinevad üksteisest oma suuruse poolest. Samas oleneb klorellaisendi suurus väga palju ka elukeskkonnast. Soodsas kohas kasvavad klorellarakud väga kiiresti ja võivad ka ohtralt paljuneda. Ta paljuneb mittesuguliselt autospooridega, mis kujutavad endast väikesi emarakuga sarnanevaid tütarrakke. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori, millest igaühest tekib uus vetikaisend. Selline paljunemine võib aga toimuda mitu korda ööpäevas. Nii võib üks klorella organism anda ööpäevas üle paarisaja järglase.

Kiire paljunemine ja lihtne kasvatamine on klorellast teinud teaduse meelisobjekti mitmetes valdkondades ja temast on saanud tuntuim mikrovetikas. Nii on teda katsetatud isegi kosmoselendudel kasutamiseks. Klorella kasvatamist teaduse tarbeks alustati juba 19. sajandil. Ta kujunes tähtsaks katsematerjaliks taimede hingamise ja fotosünteesi uurimisel. Taimede ainevahetuse üksikasjalikul väljaselgitamisel kasutatakse klorella kultuure veel tänapäevalgi.

Rohkete uuringutega on selgunud, et klorella on inimeselegi väga väärtuslikuks toiduks. Nii sisaldab ta kõiki kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud inimese organism ise ei suuda sünteesida. Klorellas leidub rohkesti ka mitmesuguseid vitamiine. Klorellasaagi saame ära kasutada peaaegu sajaprotsendiliselt, samal ajal kui enamikest põllukultuuridest suudame kasutada vaid poole. Teiseks annab klorellakultuur meile saaki aastaringselt, mitte üks kord aastas.

Klorella sisaldab organismile vajalikke mineraale, vitamiine, rasvhappeid ja aminohappeid ning kehale vajalikku leherohelist. Klorella on imehea proteiini allikas ja sisaldab 60% puhtalt imenduvat proteiini. Klorella nimi tuleb klorofüllist ehk leherohelisest ja roheline vetikas sisaldabki leherohelist ühe grammi kohta palju rohkem kui mis tahes muu taim maakeral.

Klorella rakk sisaldab polüsahhariide, mida teatakse stimuleerivat interferooni toodangut ja selle kaudu vähirakkudele pärssivat mõju. Klorella mõjub toetavalt aju ja maksa tegevusele, parandades ka ainevahetust ja aidates kaasa kudede uuenemisele. Samuti mõju tuleb esile kaalulangetamisel, vähendab põletikulisi protsesse, parandab immuunsüsteemi ja aitab kehal eemaldada erinevaid ainevahetuse mürke.

Klorella ei sisalda sinirohelist värvipigmenti nagu spiruliina ja AFA, aga see-eest rohkem leherohelist kui eelpool mainitud. Klorella sisaldab C-, E- ja B-rühma vitamiine, samuti B12 vitamiini, mis ilmselt on ka hästi imenduval kujul, foolhapet, beetakaroteeni ja lüsiini. Klorellas on märkimisväärselt palju rauda ja kaltsiumi.

Klorellal on palju unikaalseid omadusi, mille üle on teadlased umber maailma arutanud. Klorella kasvab neljakordseks ööpäeva jooksul ja kasvab kiiremini kui ükskõik milline inimesele tuntud taim. Kui Klorellat kasutada, siis kiireneb kudede uuenemine väga kiiresti. Heade bakterite, eriti Lactobacilliuse hulk kasvab kiiresti, isegi neljakordistub, immuunsüsteemi tegevus paraneb ja keha võitleb paremini vabade radikaalidega. Klorella aitab isegi taastada juba kajustatud närvikudet ja seda ongi kasutatud Alzheimeri ja Parkinsoni tõve puhul.

Klorella sisaldab ka chlorofyllaasi ja pepsiini –nimelisi seedeensüüme, mis mängivad olulist rolli meie ainevahetuses ja toidu lõhustamises, kuid pastöriseeritud ja külmkuivatuse teel ei pruugi neid ensüüme sellisel kujul enam säilida.

Klorellat on vaevuste leevendamiseks kasutatud:

- Toetavaks raviks vähivastasel võitlusel
- Diabeedi ravis
- Kaalulangetamisel
- Liigesevaevuste puhul
- Candida sündroomi puhul
- AIDS’i puhul
- Maksatsirroosi puhul
- Maohaavandi puhul
- Hepatiidi puhul
- Viirus- ja bakterinfektsioonide puhul
- Aneemia puhul
- Sclerosis Multiplex’i puhul

Klorella on äärmiselt tõhus  abiline raskemetallide eemaldajana kehast ja sellega võimegi näiteks eemaldada radioaktiivset uraani, baariumit, plutooniumit, dioksiine, elavhõbedat ja kadmiumit. Klorella on kindlalt esirinnas, kui räägime organismi puhastavatest toitainetest. Klorella suudab ka puhastada alkoholi maksast ning organismist pestitsiide.

Jaapanis ärkas suur huvi Klorella suhtes, kui 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipommide järgselt hakati uurima loomade võimet puhastada organism raskemetalidest. Näiteks Ichimura (1973) raporteeris 8 grammi igapäevasest Klorella tarvitamisest, mis suurendas kadmiumi eraldumist kehast uriiniga seitsmekordselt. Muud jaapanlaste uuringud näitasid, et Klorella eemaldab eriti elavhõbedat ja pliid ning eritii nende inimeste kehast, kellel on amalgaamiplomme. Üks tore uuring näitas, et süües 4-6 grammi klorellat enne alkoholi joomist, hoidis see 96 %liselt ära pohmeluse, isegi väga rohke alkoholi tarbimise järgselt.

Biore Tervisepood | http://www.tervisepood.biore.ee koos kasulike bakteritega või pulbrit

Kahjud
Osad inimesed ei suuda kasutada klorellat, kuna selle lõhustamine võib üksikutele inimestele tekitada allergilise reaktsiooni. Sellisel juhul võib kasutada muid vetikalisi, näiteks spiruliinat või AFA-t
Soovitatav kasutus

Olgugi, et klorellat on võimatu kasutada liigselt, tasub selle kasutamist alustada väiksemast kogusest ja tõsta kogust vähehaaval suuremaks, kuna liialt suure koguse tarvitamine võib tekitada kõhulahtisust. Hea ja tavaline kogus on 3g/päevas. Kui on vaja organism puhastada elavhõbedast, siis on soovitav kasutada päevas 5-7 g. Üks supilusikas klorellat kaalub umbes 5g. Kui aga tahta võidelda infektsioonidega, siis kasutatakse 10g päevas. On hea teada, et pakendi peal loetav ”ei tohi ületada teatud kogust” jne, on kogused ikkagi suhteliselt väikesed, kuid palju suurtemate kogustega saab efektiivseimaid tulemusi.

Allikad
1) Komiyama, K. et al An acidic polysaccharide Chlon A from Chlorella pyrenoidosa. (Antitumor activity and immunological response.) Research at: The Kitasato Institute, Japan
2) Kojima, M. et al A Chlorella polysaccharide as a factor stimulating RES activity. Dept. of Pathology, Fukushima Medical College, Fukushima City, Japan. Journal of the Reticuloendothelial Society 14: pp 192-208,1973
3) Kojima, M. et al A new Chlorella polysaccharide and its accelerating effect on the phago-cytic activity of the reticuloendothelial system. Paper delivered at: Symposium II: Phagocytic Activity of RES, Dept. of Pathology, Fukushima Medical College, Fukushima City, Japan
4) White, R. and Barber, G. An acidic polysaccharide from the cell wall of Chlorella pyrenoidosa. Research at: Dept. of Biochemistry, Ohio State Univ. 484 W. 12 Ave., Columbia, OH 43210

Lisa kommentaar