Oliiviõli – kuidas õli valida?
 
Oliivid on väga rasvarikkad puuviljad, sisaldades rasvu keskmiselt 20-30%, mis asetab nad samale pulgale pähklite ja seemnetega.
 
Tervislikku oliiviõli saadakse oliivide külmpressimise teel – selliselt pressitud õli kvaliteet on kõrgem, kuna madalama temperatuuri kasutamine kindlustab, et õli ei rääsu ja tema maitseomadused säilivad. Nii jääb oliiviõlisse suurel hulgal potentseid antioksüdante (polüfenoolid), vitamiine ja meile olulisi rasvhappeid. Parim oliivõli on märgisega „extra virgin“ (neitsioliivõli), mis viitab sellele, et oliive on töödeldud vaid mehaaniliselt (jahvatatud, pressitud) ja madalal temperatuuril. Ei oliive ega õli pole kuumutatud või keemiliselt töödeldud, õli on saadud esimese pressimise käigus. Neitsiõli võib olla sõltuvalt oliivisordist ja kasvupiirkonnast mõrudama, magusama, puuviljasema või rohusema maitsega. Igal juhul peab selline oliiviõli olema mõnusa värske lõhna ja meeldiva maitsega, nauditav kasutamiseks!  Otsige kindlasti märkega „külmpressitud“ ja rafineerimata õli. Näiteks on  populaarsed „extra light oliiviõli“ ja „pure olive oli“ segud rafineeritud ja extra virgin õlist.
 
 „Virgin oil“ on saadud    nagu ekstra virgingi  esimesel pressimisel, kuid selle valmistamiseks on kasutatud madalama kvaliteediga oliive ja tootmisprotsessis on lubatud kõrvalekaldeid võrreldes ekstra virgin õli tootmisega. Virgin õli maitse ja lõhn on kehvemad, õli biokeemiline kvaliteet ja rasvhapete sisaldus on teistsugune kui ekstra virgin oliiviõlil, mistõttu turule jõuab see pea alati rafineeritult.
 
„Rafineeritud oliiviõli“ on keemiliselt ja termiliselt töödeldud ja kemikaalide jääke ei ole võimalik õlist alati täielikult eemaldada. Sellisest õlist on välja puhastatud enamik kasulikke antioksüdante ja vitamiine, ka ebameeldivad lõhnad ja maitsed ning kokkuvõtteks on selle maitseomadused praktiliselt olematud. Sellist õli võib kasutada harvadeks kõrge kuumusega praadimisteks, kuid salatiõlina ärge rafineeritud õlisid kasutage. Rafineeritud õli toodetakse kas virgin õlist või oliivi jääkõlist (Pomance Oil-ist).
„Pomance olive oil“ – oliivi jääkõli on toodetud oliivimassidest, mis jäävad alles peale ekstra virgin või virgin õli tootmist. Jääkõli on   inimestel toiduainena lubatud kasutada vaid rafineeritult. Jääkõli pressitakse oliivimassist keemiliselt ja termiliselt töödeldes pärast seda, kui kvaliteetne õli on sealt juba kätte saadud ja enne kasutamist ta kindlasti rafineeritakse.
 
„Pure olive oil“ tähistab rafineeritud õli ja virgin õli segu.
 
Kõige sagedamini kasutatakse „Extra Light“ või ka „Universaalset oliiviõli“, mida reklaamitakse sobivat igale poole (praadimiseks ja salatisse). See on segu väiksest osast külmpressitud õlist ja rafineeritud õlist. Sellist õli ärge salatisse igapäevaselt kasutage.
 
Tegelikult sobib ka extra virgin oliiviõli küpsetamiseks, kuid  soovitav ei ole kasutada väga kõrget temperatuuri. Õli ja rasv ei tohi praadimise ajal suitsema hakata.
 
Kuna õlidel on kalduvus külge võtta kemikaale, millega neid töödeldakse, on soovitav kasutada vaid orgaanilist oliiviõli. Kuigi külmpressitud oliiviõlis on alles antioksüdandid, mis peaksid takistama selle rääsumist, on ka oliiviõlil omadus pikaaegsel ja ebaadekvaatsetes tingimustes säilitamisel õhu, soojuse ja valguse käes rikneda. Seetõttu peaks õli säilitama pimedas ja väikestes tumedates klaaspudelites. Transpordiks ja pikaaegsemaks säilitamiseks on parimad tihedalt suletud roostevabast terasest anumad või metallist kanistrid. Plastikust pudelites kvaliteetseid oliiviõlisid ei säilitata!
 
Kui olete ostnud õli plekkpurgis, siis pärast avamist valage see kindlasti välja klaasist anumasse, sest niiskuse toimel võib kanister seest rooste minna ning see rikub õli! Oliiviõli ei pea hoidma külmkapis, hoidke valguse ja õhu eest kaitstult umbes 15C juures.
 
Tervislikud omadused

Oliivid ja nendest valmistatud õli on ideaalsed omega-9 rasvhapete allikad. Oliiviõli sisaldab ka looduslikke tokoferoole, mis on heaks E-vitamiini allikaks (1,6 milligrammi teelusikatäie kohta). Oliivid sisaldavad ka mitmesuguseid fenoolseid ühendeid, flavonoide ja muid komponente, mis toimivad antioksüdantidena – just seetõttu on oliiviõli väga tõhus südamehaiguste ennetamisel. Lisaks E-vitamiinile sisaldab oliiviõli ka vitamiine A, D ja K.
 
Oliiviõli on oluline südamehaiguste, astma, artriidi ja vähi ennetamisel. Kuigi Ameerikas ja Vahemeremaades tarbitakse rasvu protsentuaalselt sama palju, on Vahemeremaades eelpool märgitud haiguste esinemissagedus tunduvalt väiksem. Põhjus on selles, et oliiviõlis sisalduvad monoküllastumata rasvhapped parandavad veresoonte tervist, kuid ainult siis, kui oliiviõli tarbimist suurendatakse loomsete rasvade ja transrasvhapete arvelt – ainuüksi oliiviõli lisamine tavatoidule sellist efekti ei anna.
 
 
Oliiviõli kasutamise ideid:  

  • Salatikastmeks koos sidruni- või laimimahla ja soolaga.
  • Oliiviõli on ideaalne toitude marineerimiseks: proovi seda veiseliha, kana, kala või tofukuubikutega. Sel juhul tuleks toitu hiljem küpsetada keskmisel kuni madalal kuumusel (alla 180 kraadi).
  • Nirista enne serveerimist aurutatud aedviljadele oliivõli. Võid kasutada ka  maitsestatud oliiviõlisid. Näiteks rosmariiniga oliiviõli praekartulitele, sidruniga oliiviõli kalale jne.
  • Oamääre: püreesta purgitäis ube köögikombainis koos oliivõli ja 1 küüne küüslauguga. Maitsesta soola, pipra ja ürtidega ning serveeri dipikastme või leivamäärdena.
  • Karulaugupesto: püreesta saumikseriga karulauk, india pähklid ja oliiviõli, pigista juurde sidruni mahla, maitsesta soola, pipra jt maitseainetega.
  • Rösti sai, pigista pooleks lõigatud tomatit ja hõõru saia pinda sellega. Raputa peale soola, punet või basiilikut ja vala üle oliiviõliga. Kellele meeldib küüslauk, võib saiale hõõruda ka seda koos tomatiga.
  • Masseeri oliiviõliga käsi, jalgu või vala seda vannivette. Nahk ja küünte ümbrus muutuvad säravaks ja pehmeks. Oliiviõli sisaldab tugevaid antioksüdante ning moodustab naha pinnale kihi mis aitavad nahka noorena ja niiskena hoida.

 
Annely Soots
www.toitumisteraapia.ee